Kuidas ravida valu uhises

Krooniliseks valuks peetakse üle kolme kuu kestnud valu, millega tihti kaasnevad ka muud sümptomid, näiteks väsimus, unehäired, isutus, meeleoluhäired. Sellepärast on neil tavaliselt naturalistlikud teooriad selle kohta, kuidas need füüsilised seisundid omandavad representatsioonilise sisu.

Valu vaigistamiseks kasutatavaid ravimeid nimetatakse valuvaigistiteks ehk analgeetikumideks. Filosoofia[ muuda muuda lähteteksti ] Valu on kehaline aistingnagu ka näiteks sügeluskõdisurin ja orgasm.

Kroonilisest valust – Katriito

Kehalistel aistingutel on tavaliselt asukoht kehas, intensiivsus, kestus ja mõned muud omadused, mida tavaliselt omistatakse füüsilistele esemetele ja kvantiteetidele, aga neid peetakse privaatseteks, subjektiivseteks, ennastsisendavateks ja aistijale korrigeerimatut teadmist andvateks. Seega paistab olevat põhjendeid nii selle kasuks, et pidada neid füüsilisteks objektideks või seisunditeks, mida tajutaksekui ka selle kasuks. Need arusaamad ei käi omavahel hästi kokku. Selle poolest nad sarnanevad füüsiliste esemetega või nende seisunditega.

Värsked artiklid

Valude kohta öeldakse, et neid tuntakse kuskil: näiteks: "Ma tunnen vasaku käelaba seljal teravat valu. Valu tõmbab tähelepanu ja hoolitsuse neisse kohtadesse, kus neid tuntakse. Mõnikord öeldakse ka, et sama valu tuleb tagasi või käib hooti peal. See vihjab arusaamale, mille järgi valusid on usutav samastada kehaosade seisunditega, tõenäoliselt koekahjustustega sest millest muust võiks jutt olla? Ometi on terve mõistus sellise samastuse vastu, samuti paistab, et terve mõistus ei pea valutundmist millegi füüsilise tajumiseks.

Tõepoolest, terve mõistus peab mõeldavaks nii mingis kehaosas valu tundmist, ilma et vastav kehaosa oleks kahjustatud, fantoomvaludishias kui ka valu mittetundmist hoolimata kahjustusest valuvaigistite või anesteesia toimel.

Nagu teisigi teadvustatud episoodide elamusi, peetakse valusid tavaliselt privaatseteks, subjektiivseteks, ennastsisendavateks ja aistijale korrigeerimatut teadmist andvateks.

  • Holo uhine valus
  • Shutterstock Keel kipitab ja valutab, põletav tunne on kogu suus ja ka huultel.
  • Kui suus põletab ning keel kipitab ja valutab | plinkplonk.ee
  • Valu kate harjade liigestes kui raviks
  • Tööpakkumised Kroonilise valu käsitlus Igaüks tunneb mõnikord valu.

Rääkides valudest kui elamustest, räägitakse neist ühtlasi nii, nagu neid elamusi kuidagi seesmiselt tajutaks, nii et mõte läheb introspektsioonile. Valutundjad ütlevad, et nende elamused on privaatsed selles mõttes, et neil endil pole nendele sellist episteemilist ligipääsu nagu neil endil nad tunnevad valu ning selle põhjal saavad teada, et nad seda tunnevad ; see vastandub tavaliste tajuobjektide vahetu vaimuvälise ümbruse, sealhulgas oma keha avalikkusele.

Paistab ka, et valud on subjektiivsed selles mõttes, et nende olemasolu sõltub sellest, et neid tuntakse; ka selles suhtes nad erinevad tavalise välistaju objektidest.

Valu – Vikipeedia

Paistab, et inimestel on eriline episteemiline autoriteet oma valude suhtes: nende valuteated paistavad olevat korrigeerimatud või isegi eksimatud. On paratamatu, et kui keegi usub, et tal on valus, siis tal on valus.

On paratamatu, et kui kellelgi on valus, siis ta teab, et tal on valus, ennastsisendav vaimuseisund. Nii et paistab, et pole vastandust näilise ja tegeliku valu vahel.

kuidas ravida valu uhises pahkluu jala turse

Paistab, et siis ei saa mul valu tundmise põhjal tekkida ekslikku uskumust, et mul on valu, nii nagu välistaju puhul. Valudel kui aistingutel ei ole asukohta. Aga millele me siis asukoha omistame, kui me seostame valusid kehaosadega? Kui jutt on välistajust, näiteks millegi nägemisest, siis teised saavad seda samamoodi näha hallutsinatsiooni korral nägemist ei toimu.

Erinevalt nägemisest endast eeldab oma nägemisest teatamine endast, et teataja paigutab kategoriseerib nähtu mingi mõiste alla. Valuteate tõesus ei nõua mingi vastava seisundi olemasolu kehaosas.

Kroonilise valu käsitlus - Ravida Kliinik

Kui me ütleme, kus meil valutab, siis me ei võta sidumust, et selles kohas on mingi kahjustus; välistaju puhul on asi teisiti. Aga kui ma rääkides valust mingis kohas, ei paiguta sellesse kohta ei vaimset elamust ega kehalist seisundit, mida ma siis teen? Tervel mõistusel on raske vastata.

Siiski, kui väga peale käia, siis öeldakse, et tegu on millegagi, mida ma introspektsiooni abil saan jälgida ja kirjeldada, ja see sisemise tähelepanu privaatne ja subjektiivne objekt, mille kohta ma ei saa eksida, asubki kehaosas. Kui seda tõsiselt võtta, siis tuleb välja, et sellel asjal on küll asukoht avalikus ruumis, aga ainult minul on sellele episteemiline ligipääs; ja selle olemasolu sõltub sellest, et ma seda tunnen tajun.

Tekib ka küsimus, et kui see asi on minu tähelepanust eraldi, kuidas siis nii saab olla, et ma ei saa selle kohta eksida.

Valu leevendamine[ muuda muuda lähteteksti ] Valude ja kannatuste leevendamine on tervishoius üks kõige olulisemaid eesmärke. Meditsiiniõdede üheks ülesandeks on patsiendi ettevalmistamine ja tema toetamine enne ravi, selle ajal ja pärast ravi, eriti laste puhul. Valu vaigistamiseks kasutatavaid ravimeid nimetatakse valuvaigistiteks ehk analgeetikumideks. Filosoofia[ muuda muuda lähteteksti ] Valu on kehaline aistingnagu ka näiteks sügeluskõdisurin ja orgasm. Kehalistel aistingutel on tavaliselt asukoht kehas, intensiivsus, kestus ja mõned muud omadused, mida tavaliselt omistatakse füüsilistele esemetele ja kvantiteetidele, aga neid peetakse privaatseteks, subjektiivseteks, ennastsisendavateks ja aistijale korrigeerimatut teadmist andvateks.

Ja mis laadi asi see siis on, kui see pole füüsiline? Nii et terve mõistus ütleb kokkuvõttes midagi niisugust, et valu on ühtaegu akt ja objekt.

kuidas ravida valu uhises kasi valu kaest kuunarnukile

Tajuakti analüüsitakse tajuja seisukohast nii, et selles osalevad elamus ja mõisteline kategoriseeriminest mõistete rakendamine taju objektile ja selle omadustele. Tajuelamused on tajujale läbipaistvad, nii et ta tajub vaimuvälist reaalsust otseselt, tajumata või teadvustamata kõigepealt elamust või selle omadusi.

Mõnede inimeste elu võib muutuda nii piiratuks, et nad väldivad normaalseid tegevusi, näiteks toidupoes käimist või autojuhtimist. Umbes kolmandik sellistest inimestest jääb kas koduseks või on nad suutelised hirmutavale situatsioonile vastu astuma ainult siis, kui neid saadab kas abikaasa või mõni teine usaldusväärne inimene. Kui seisund areneb nii kaugele, kutsutakse seda agorafoobiaks ehk hirmuks avatud koha ees.

kuidas ravida valu uhises tillige liigeste poletikuga

Paanikahäire on haigus, mida saab edukalt ravida. Mis on agorafoobia?

Kehaline haav jookseb verd. Meedikutel on ravijuhised nii murtud jala kui noahaava jaoks. Emotsionaalsete kannatuste mõõtmine ja kirjeldamine on keerulisem.

Sõna agorafoobia tuleb kreeka keelest ja tähendab väljaku- või avarusekartust. Psühholoogias on agorafoobia põhiolemus hirm paanikahoogude ees Bourne Agorafoobiaga inimene kardab ja väldib olukordi, kust väljapääs võib olla raskendatud või kus paanikahoo korral pole võimalik abi saada. Agorafoobia all kannatavad inimesed enamasti naised igast eluvaldkonnast ja sotsiaalsest kihist.

Agorafoobia levinumad väljendumispaigad on: rahvarohked avalikud kohad, näiteks toidupoed, kaubamajad, restoranid suletud või piiratud kohad, näiteks sillad, tunnelid ühistransport buss, rong, lennuk üksi kodust lahkumine Oluline on märkida, et inimesed ei karda neid kohti mitte niivõrd nende tunnuste pärast, vaid ka sellepärast, et need on kohad, kust paanikahoo puhul võib välja pääsemine olla raskendatud ja tekitada piinlikkust.

Agorafoobiaga inimene ei karda mitte ainult paanikahoogude tekkimist, vaid võib karta ka seda, mida teised inimesed mõtlevad, kui tema paanikahoogu näevad. Agorafoobia kõige tavalisem tunnus on hirm selle ees, et ärevaks tegevast olukorrast pääsemiseks pole kohest võimalust, samuti hirm kodust või turvalisest inimesest abikaasa, elukaaslane, vanem lahkumise ees.

Raskematel juhtudel ei suuda inimene minna kodust kaugemale kui mõni meeter või ei suuda sealt üldse lahkuda. Agorafoobiaga inimene on suurema osa ajast ärevuses: ta ei karda mitte ainult võimalikke ebakindlaid olukordi, vaid temas tekitab ärevust ka aimdus, et ta võib sellisesse olukorda sattuda. Tihti kaasneb agorafoobiaga inimesel nende piirangute tõttu ka depressioon, kuna ta tunneb, et olukorra üle pole mingit kontrolli ja ta ei suuda seda mingil viisil muuta.

  1. Podacast "Peresaade": mis on hingehaav ja kuidas seda ravida? – Edasi - Innustav ja hariv ajakiri
  2. Polve turse pohjused
  3. Беккер поднял .
  4. Tableti liigeste poletik
  5. Parast tramaatilist sorme artriit

Mis on generaliseerunud ehk üldistunud ärevushäire? Üldistunud ärevushäirele on iseloomulik pidev, krooniline ärevus, muretsemine ja pingetunne. See kestab vähemalt kuus kuud, kuid sellega ei kaasne paanikahooge, foobiad või sundmõtteid.

Navigeerimismenüü

Häirele on omane, et inimesel on palju muresid, ta veedab enamiku ajast muretsedes ning ei suuda muretsemist kontrolli alla saada. Muretsemise tugevus on suurem kui tõenäosus, et kardetavad sündmused päriselt juhtuvad. Peale pideva muretsemise esinevad üldistunud ärevuse puhul ka mitmed lisasümptomid.

Näiteks rahutus, kergesti tekkiv väsimus, keskendumisraskused, lihaspinge, unehäired, ärrituvus.

kuidas ravida valu uhises kaed ja harjad

Üldistunud ärevushäire võib tekkida ükskõik millises eas ja selle põhjused on täpselt teadmata. See valu on kesknärvisüsteemi ja aju toodang. Samamoodi tunneb fantoomvalu näiteks amputeeritud jalaga inimene, ta võib tunda, et varbad valutavad, kuigi varbaid enam ei ole. Aju moodustab minevikuga seotud mälujälgi, asendab neid uue ja väljamõeldud või mujalt ülevõetud teabega ning pakub meile mineviku kohta mälupildi, millel ei pruugi tegelikkusega üldse midagi ühist olla. Aju ei tembuta mitte ainult mälestustega, vaid aju suudab meid ka ilma põhjuseta murtsema ja hirmu tundma panna.

Sarnased artiklid

Ja see omakorda suurendab valu. Aju võib meie valusid ka leevendada. Näiteks kui me usume mõnda ravimeetodit, et see aitab, oleme postiivsed, siis valu ka väheneb. Kuigi teadlased on oma uuringutega tõestanud, et see meetod ei toimi, võib platsebo efekt valu ravida mõnede teadustööde kohaselt isegi tõhusamalt kui morfiin, mis on väga tugev valuvaigisti. Kroonilise valu põdeja aju reageerib isemoodi ka teistele ärritustele, mitte ainult valule.

Edasi Eksklusiiv

Valukannataja võib tasapisi muutuda ülitundlikuks paljude asjade suhtes: tuuletõmbusele, mürale, eredale valgusele, jne. Nii tekib nõiaring, kus närvisüsteem on pidevas ülepinges ja patsient on pidevalt väsinud. Kuidas kroonilist valu ravida saab?

kuidas ravida valu uhises folk oiguskaitsevahendite sormede liigeste haigus

Kroonilise valuga patsient vajab arstipoolset selgitamist ja nõustamist. Patsient peab aru saama, mis temaga toimub, miks valu püsib ja kuidas ta end ise aidata saab.

Site wide poll

Nende korral on kaebused suuõõnes ühel pool. Alalõualuuliigese funktsioonihäired Costeni sündroom. Kahjulikud harjumused hammastekiristus, keelde hammustamine, liiga tugev hammaste harjamine; suuloputusvedelike liigkasutamine, gaseeritud jookidega liialdamine, suitsetamine.

Materjali reprodutseerimine levitamise eesmärgil ei ole ilma Eesti Haigekassa nõusolekuta lubatud. Soovituslik viitamine: Generaliseerunud ärevushäire ja paanikahäire agorafoobiaga või ilma käsitlus perearstiabis.

Ravi on individuaalne Ravi on tavaliselt sümptomaatiline, see tähendab, et leevendatakse vaevusi või nende põhjustajaid. Vaja võib minna näiteks antidepressante, hormoonasendusravi menopausi tõttu või vitamiine vaeguse korral.

Samuti tuleb suuõõnest eemaldada mittesobivad metallid ja hambakivi, lihvida ülemäärased täidised ning valida sobiv proteesimaterjal. Vajadusel tuleb muuta ka muude haiguste ravimeid. Olulised on ka psühhoteraapia ja füsioteraapia. Nagu eespool selgus, on tegemist keerulise haigusseisundiga, mille puhul läheb tarvis mitme erialaspetsialisti nõu.

Seetõttu on mõistlik konsulteerida nahaarsti, psühhiaatri, günekoloogi, gastroenteroloogi, endokrinoloogi, kõrva-nina-kurguarsti, neuroloogi ja hambaarstiga. Põletava suu sündroom on kroonilise iseloomuga suuõõne vähki tekib sellest harva ning ravi on individuaalne.