Sellise terjeri valus liigesed, Tiina Toometi Loomakliinik

Kass elab toas, aga käib ka õues. Esimesed sümptomid ilmuvad noorukitel, kes ei ole kaheteistkümne kuu vanuseni jõudnud.

Mail Mida teha? Peamised kasvajad, millega loomaarstid Eestis kokku puutuvad Kui on vähegi kahtlust, et lemmikloomal võib olla kasvaja, tuleks loomaarstiga viivitamatult ühendust võtta, sest kiire reageerimine annab edumaa ja prognoos on parem.

Järgnevas artiklis kirjutavad loomaarstid peamistest kasvajatest, millega nad oma igapäevatöös kõige rohkem kokku puutuvad. Kasvaja moodustab mingi rakurühm, mis kontrollimatult paljuneb ja rakumassi toodab.

See võib olla hea- või pahaloomuline.

Yorkshire'i terjerite haigused

Healoomuline kasvaja on see, mis tavaliselt probleeme ei põhjusta, kuid ka healoomulist kasvajat tuleb kontrollida veendumaks, et see ühel hetkel organismi normaalset toimimist takistama ei hakka. Pahaloomulisi kasvajaid kutsutakse vähkkasvajateks. Vähk on üks levinumaid surmapõhjuseid ka lemmikloomade seas. Loomaarst Tiina Toomet annab selle kohta nõu. Loe lisa SIIT.

Loomaarstid puutuvad kokku erinevate kasvajatega. Tiina Toometi palvel võtsid oma ala spetsialistid kokku neist kõige levinumad, millega nad igapäevatöös tegelema peavad. Elina Lasseron — pehmete kudede kirurgia Kõige sagedamini näen piimanäärmekasvajaid. Kui metastaase näiteks siirded kopsus tekkinud ei ole ja omanik varakult arsti poole pöördub, siis koertel on need enamasti hea prognoosiga.

Kasside piimanäärmekasvajad on oluliselt halvemad. Vahepeal sellise terjeri valus liigesed palju kasside fibrosarkoome. Need on enamasti väga halva kuluga, aga meie kliinikus on ka kasse, keda sellise terjeri valus liigesed korduvalt opereeritud ja kes on elanud peale diagnoosi veel 10 aastat.

Põrnakasvajad tulevad millegipärast n-ö lainetena — vahel on mitu järjest, siis pole kuude kaupa ühtegi. Nahakasvajatest mainiks ära nuumrakulise kasvaja, mida esineb kaunis sageli. Nähtavad kasvajad piimanääres, nahas on kergesti diagnoositavad, kuid kasvaja tüübi kindlaks määramisel vajavad sellise terjeri valus liigesed alati laboripoolset kinnitust.

Siseorganite kasvajate leidmiseks peame kasutama ultraheli ja röntgendiagnostikat.

Väga sageli on loomalt võetud vereproovid kuni haiguse lõpuni täiesti normaalsed. Kasvaja markereid me ei määra.

Ingrid Hang — mao-sooletrakti haigused Seedetraktis esineb kasvajaid suhteliselt sageli. Kassil näeme tihti lümfoomi, mis võib olla levinud üle kogu soolestiku. Maokasvajaid on nii kassil kui koeral, mille kliiniline pilt võib olla üsnagi salakaval — nagu polekski eriti midagi viga.

Vereproovid on ilusad, kuid loom näiteks oksendab korra nädalas. Soolekasvajatega kaasneb aga tavaliselt kaalulangus ja vahelduv kõhulahtisus, aga ka siin pole tihti sümptomid kuigi ilmekad.

Kui maokasvajate puhul võivad vereproovid täiesti korras olla, siis soolekasvaja puhul võib tekkida muutuseid, näiteks aneemia ja raskematel juhtudel valgukadu. Diagnoosimiseks tuleb ikkagi teha vereproov. Lõpliku diagnoosi annab soole või maoseinast võetud koetüki laboratoorne uuring ehk soolebiopsia. Ravi edukus sõltub kasvaja liigist, metastaaside olemasolust või nende puudumisest. Väga oluline on kasvaja avastamise aeg, mida varem saadakse diagnoos ja alustatakse ravi, seda parem on võimalik prognoos.

Ülle Kell — silmahaigused Kõige sagedasemad silmapiirkonna kasvajad koertel on laukasvajad, mis on enamasti healoomulised. Kassidel esineb on palju silma läbiva trauma järgseid uhine valus harja kaed. Silmapiirkonna kasvajate ravi on kirurgiline, aga meeles peab pidama, et opereerida tasub pigem liiga vara kui oodata.

Eriti kehtib see laukasvajate kohta, kus kasvaja võib puutuda vastu sarvkesta ja tekitada ärritust ning sellega seoses nõrevoolu. Samuti on lõpptulemus seda parem, mida väiksem osa laust on vaja eemaldada. Laura Lintamm — suguorganite haigused Kõige sagedamini esineb piimanäärmekasvajaid, eriti just lõikamata kassidel, kes on saanud inna vältimise preparaate.

Sellised kasvajad tekivad vanemas eas ja siis tekivad kohe ka probleemid: kass indleb edasi, aga preparaate enam kasutada ei tohi. Sellisel juhul peaks kassi ära steriliseerima piimanäärmed eemaldama, kuid kass on juba piisavalt vana ja niivõrd suur lõikus ka komplitseeritud. Vanematel isastel koertel esineb eesnäärme suurenemist, mis on healoomuline kasvaja. Raviks on kirurgiline kastratsioon või keemiline kastratsioon ja prognoos on sellise terjeri valus liigesed.

Ka munandikasvajad on enamasti healoomulised.

Saksa lambakoer jäi kevadel auto alla, luumurrud käpas. Pandi metallplaat. Kui kuu aega oli koer põdenud hirmsa valu käes, hakkas minu kui peremehe peale urisema, kui sidet vahetasin. Kahe kuu möödudes võeti plaat ära, koer paranes kiiresti, aga urisemine on jätkunud tänase päevani, kord vähem, kord rohkem. Olen karanud talle ka viimases hädas ise kallale ja pannud maksma end kui peremeest, aga ei paista see ka aitavat.

Peitmunandis tekib sageli kasvaja. Tupekasvajaid esineb lõikamata emastel.

Loomaarst selgitab, kuidas hoolitseda eaka koera tervise eest

Emaka — ja munasarjakasvajaid on küll harva, aga kui on, siis halvaloomulised. Kadri Kääramees — hammaste haigused Tundub, et koertel on healoomulisi kasvajaid rohkem ja kassidel just vastupidi. Kasvaja kahtluse korral teeme kindlasti röntgenuuringu ning looma üldseisundi hindamiseks ka vereproovi. Vahel on näidustatud ka kompuuter- või MRT -uuring. Kasvaja diagnoosime biopsiaga, kasvajast võetakse väike koetükk ja see saadetakse laborisse histoloogiliseks uuringuks.

Kirurgilise ravi puhul peab sageli arvestama ka sellega, et eemaldada tuleb märgatav osa lõualuust, ent sellestki ei pruugi piisata. Kuna suus jäävad väiksemad muutused sageli kaua märkamata, jõuavad paljud patsiendid kliinikusse juba liiga hilja, mistõttu on väga oluline oma lemmiklooma suhu aeg-ajalt vaadata. Kui on näha midagi kahtlustäratavat ja vähegi iseäralikku, tuleks loom arstile ette näidata ja suu korralikult üle vaadata.

Kahjuks ei ole osade halvaloomuliste kasvajate, näiteks maliigne melanoom suus või kasside lamerakuline kartsinoom, ravi eriti edukas isegi varajase avastamise juures. Ranno Viitmaa — närvihaigused Neuroloogilisi sümptomeid põhjustava kasvaja diagnoos ei seostu loomadel alati halva prognoosiga.

Näiteks vanematel kassidel näeme üsna sageli ajukelme kasvajat ehk meningioomi. Isegi, kui meningioom diagnoositakse alles hilises faasis, on see sageli täielikult eemaldatav ning ei vaja isegi täiendavat keemiaravi.

Koerte meningioom seevastu nii eduka prognoosiga ei ole. Üldse on koerte ajukasvajad pigem halvemad. Teisalt võivad neuroloogilisi sümptomeid põhjustada ka näiteks kolju või selgroo luukasvajad.

Ajukasvajale võivad viidata näiteks krambihood, nägemishäired ja sundkäitumine ringliikumine.

Seljaaju kasvaja põhjustab enamasti valu ja halvatusnähtusid. Samas seostub kasvaja diagnoosiga vaid murdosa halvatustest. Longe ei pruugi olla alati märk ortopeedilistest probleemidest, seetõttu kui liigesehaigusi pikaajalise ja süveneva lonke põhjusena ei tuvastata, peaks mõtlema ka neuroloogilistele põhjustele, mille üheks näiteks võib olla perifeerse närvi kasvaja.

Prognostilised tegurid patsientidel, kes peaksid kaaluma operatsiooni ettevalmistamisel ja pärast resektsiooni artroplastikate läbiviimist: Keha suurus: Koerad on alla 22 kg on head ja suurepärased tulemused, kuna suuremad koerad ei pruugi pärast operatsiooni nii aktiivne. Sellegipoolest teostab operatsiooni edukalt hobused ja veised. Patsiendi iseloom: aktiivsed koerad kipuvad taastuma kiiremini kui vähem aktiivne, millel on ülekaalulised või suudavad kohaneda. Patsiendi vanus: noored koerad taastatakse tavaliselt kiiremini.

Diagnoosimisel on suurimaks abiks MRT-uuring. Täpne diagnoos eeldaks siiski biopsia võtmist ajust, seljaajust või perifeersest närvistmillest meil kahjuks sageli loobutakse. Garri Tralman — ortopeedia Skeletisüsteemi kasvajatest esineb kõige sagedamaini luukasvajaid. Liigeseid tabandavaid kasvajaid esineb harva.

Yorki haigused eluohtlikud, kuidas ravida

Kahjuks on mõlemal juhul aga tegemist valdavalt pahaloomuliste kasvajatega. Luukasvajad on väga agressiivsed ja annavad siirdeid juba varases järgus, enamasti just kopsudesse.

Lugeja sõnul on koer muidu üsna kõbus, kuid viimasel ajal on lemmik hakanud õhtuti oksendama. Seoses sellega soovis lugeja teada, kuidas peaks eaka koera tervise eest hoolitsema ja milliseid uuringuid võiks lasta loomakliinikus teha? PetCity Loomakliiniku peaarst dr Heli Säre vastab, et lemmikloomade elu kulgeb intensiivsemas tempos kui inimese oma. Ühe aastaga toimub nende elus suuremaid muutusi, kui omanikele võib tunduda. Kuna lemmiklooma vananemise protsess toimub meie silme all, siis sageli jäävad muutused inimestele märkamatuks.

Diagnoos sellele pannakse tavaliselt anamneesi ja röntgenuuringu alusel, kahtluse korral võetakse ka luu biopsia. Kahjuks on prognoos halb, sest ravi sellele puudub. Jäseme amputatsioon võib eluiga küll mõnevõrra pikendada, seda on mõtet teostada ka valuravi eesmärgil.

Paljude kasvajate puhul ei näita vereproovid midagi, kui tegemist pole just lümfoomi või leukeemiga. Leukeemiat oleme loomadel diagnoosinud väga harva.

Selle haiguse puhul tekivad nn defektiga rakud luuüdis või põrnas ning jõuavad verega ka teistesse organitesse. Merit Villemson-Kavak — südamehaigused ja hingamisteedega seotud haigused Kopsust leiame enamasti metastaase ehk siirdeid hoopis teiste kehaosade kasvajatest, kuid esineb ka primaarseid kopsukasvajaid.