Unistus polvedest puha

Miks see nii on seatud, seletab üks vana rahvajutt. Sellegipoolest saavad sellised fondid enamasti ebamugavuste ja tohutute närvide tulemusena. Märgistamaks putukaid juustes, tähendab see, et tegelikult ei saa te mineviku mälestustest hüvasti jätta, mistõttu see mõjutab teie elu negatiivselt. Põhimõtteliselt muretsevad need unenäod, et inimene on üsna vaikne, kurb, eelsoodumus joogiks ja pikaajaline depressioon. Samuti on palju unistuste tõlke, kus unenägu saab hästi tõlgendada. Suur arv parasiite näitab surmaga lõppenud sündmuste toimumist elus.

Pärinen metsade keskel elanud suguvõsast. Minu isa Evald oli kolmandat põlve unistus polvedest puha.

Õnnelik inimene -süda tööga ühes -vaba kui lind. Isegi sõja ajal Riias raudteel töötades olla isa olnud igapäevane külaline kohalikus loomaaias. Evaldi ainus ja suur püha olid Jõulud.

Siis jahti ei peetud, metsa aga mindi küll. Kõik lapsed pakiti peale, tuli laanerahva eest hoolt kanda. Metsa söödasõimed pandi jõulutoitu täis. Kunagise esiisade talu juures, kus vaid järel mõned visad õunapuud ja kivihunnikud, sai kuuseke külge ehted ja küünlad põlema, toidupakid okste all.

Niisiis ikka päris Laanerahva Jõulupidu. Loomade kohta ei tea öelda, aga lapsed olid alati õnnelikud.

No ja mis siis. Kui naljaga pooleks, siis ainus, kes asjast kompetentselt rääkida oskaks, oleks meie tänase europoliitika grand old man, kes tõepoolest on teemaga praktiliselt kokku puutunud, olles Nõukogude võimu poolt tagakiusatuna töötanud muu hulgas ka kanalas.

Tallinlasena käisin oma pojaga jõulupäeval loomaaia metsasõime toitu viimas. Oh seda õnne, nägime kuidas metskits tuli, nagu oleks meid oodanud, toodut uurima. Tänapäevaselt siis metsas mediteerimas.

Ka loomad kullesid kenasti -ei häbenenud midagi. Vanad ajad ja vanad rajad ja vanad inimesed ja õnnerikkad mälestused. Nüüdseks juba 20 aastat on isake taevases metsas tähena kullemas.

Ja mina.