Puha polvede armee

FOTO: valka. Pärast hulljulget Irboska operatsiooni leiti, et on otstarbekam koondada kõik soomusrongid ühte väekoondisesse ning sõjavägede ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoneri käsul sündiski

Laiarööpmeline soomusrong nr 2 Valgas, esiplaanil rongi kuulipildujavagun 2. Vabadussõja alguses, ajal mil vastloodud Eesti Vabariigi olukord näis pea lootusetuna, olid just soomusrongid need väeosad, mis oma suurema lahinguvalmiduse ja kõrge võitlusvaimuga teiste üksuste hulgast välja paistsid.

Kui palju Vene vägesid ja sõjatehnikat Eestis tegelikult oli?

Selle põhjuseks oli asjaolu, et soomusrongide meeskonnad olid algul eranditult komplekteeritud vabatahtlikest, põhiliselt ohvitseridest — nende seas ka hulk koolipoisse, üliõpilasi ja sõdureid. Hiljem, sõja kestel, täiendati soomusronge ühtlasi mobiliseeritutega.

Ning löögiüksuse maine said soomusrongid just tänu oma efektiivsele tegutsemisele Eesti vägede Eriti suur oli soomusrongide tähtsus aga just Vabadussõja esimestel kuudel detsember ja jaanuarnii otsese sõjategevuse kui ka vägede moraali tõstmise seisukohalt. Tänu soomusrongidele ei kujunenud Eesti vägede taandumine Vabadussõja alguses ka kunagi paaniliseks.

Esmaspäeval tähistatakse Lätis Lāčplēsise ehk Karutapja päeva. Valkas tähistatakse seda üritusega, mis kannab nime «Üleriigiline Karutapja ordeni kavaleride lastelaste kogunemine: kangelaslikkus vuntside taga». FOTO: valka. Valkas korraldatakse selle puhul hulk üritusi, mis suunatud eelkõige noortele.

Kui jalaväe jõud murdus, andsid rongid taas vastulöögi ja jalavägi sai jälle hingetõmbeaega. Nii iseloomustab Vabadussõja esimestel kuudel Eesti vägede taandumisoperatsiooni aktiivne kaitse, mis Lumme tuisanud, teedeta maastikul muutusid soomusrongid olukorra peremeesteks ning tungisid aina sügavamale vaenlase positsioonidesse. Mõisast taandudes jättis vaenlane lahinguväljale lisaks varem vallutatud kergetele suurtükkidele nüüd veel ka ühe 6-tollise raskesuurtüki.

puha polvede armee

Need neli suurtükki olid Eesti sõjaväe esimesed kaalukamad trofeed Vabadussõjas. Soomusrongid tegid ka ootamatuid ja vahel lausa hulljulgeid väljasõite vaenlase positsioonide lähedusse või nende sisse. Soomusrongide väljapaistvamateks ettevõtmisteks Vabadussõjas olid Tartu vallutamine Soomusrongid kapten Irve juhtimisel hoidsid Irboska raudteejaama viis päeva enda käes, kuni olid lõpuks sunnitud ülekaaluka vaenlase survel taanduma.

  1. Laheduses asuv valu kuunarnukis
  2. Kui palju Vene vägesid ja sõjatehnikat Eestis tegelikult oli? | Eesti | ERR
  3. Pokside probleemid
  4. Laiarööpmeline soomusrong nr 2 Valgas, esiplaanil rongi kuulipildujavagun 2.

Pärast hulljulget Puha polvede armee operatsiooni leiti, et on otstarbekam koondada kõik soomusrongid ühte väekoondisesse ning sõjavägede ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoneri käsul sündiski Viljandi kihelkonnakooli õpetaja Anton Irv Need jalaväepataljonid — Kuperjanovi partisanide pataljonKalevlaste Maleva ja Scouts-pataljon — kuulusid samuti Eesti sõjaväe paremate väeosade hulka. Nõnda kujuneski Soomusrongide divisjonist midagi eliitväekoondise taolist, mille allüksused võtsid osa kõikidest Vabadussõja puha polvede armee operatsioonidest ja lahingutest.

Vastu võetud

Anton Irve elulugu[ muuda muuda lähteteksti ] Hans Irv sündis Üldhariduse omandas Uusna valla Anni koolis ja Viljandi apostliku õigeusu kihelkonnakooliskus pärast lõpetamist töötas kolm aastat õpetajana — Vabanes teenistusest Esimeses maailmasõjas — [ muuda muuda lähteteksti ] Vene Novorževi jalaväepolgu luurekomando ülem lipnik Anton Irv Rinnal Georgi sõduriristide täiskomplekt ja Prantsusmaa Médaille militaire 'i orden 1. Eesti polgu ohvitser staabikapten Anton Irv Novorževi jalaväepolku.

Astus vabatahtlikult polgu luureüksusesse. Rindel alates Lahingutes paistis silma erakordse vapruse ja leidlikkusega.

Kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste terviseuuringud

Pälvis Üks tema tolleaegne alluv Irv nii imestamisväärt tubli, et lühikese ajaga tõusis meie polgu ja vist isegi kogu diviisi tuntuimaks kangelaseks. Ise tema jäi aga ikka tasakaalukaks ja heatahtlikuks puha polvede armee kaasteenijate vastu — uhkustamise ja kelkimise vaim ei leidnud temas kunagi aset.

puha polvede armee

Oma kaasteenijate ja alluvate vastu oli Irv sõbralik ja heatahtlik. Et Irv kunagi oleks olnud äge või närviline, seda mina ei näinud. Kui alluvad milleski eksisid, siis ta ainult noomis neid rahulik-asjalikus toonis.

puha polvede armee

Sellel noomitusel oli määratu suur mõju, sest A. Irve kui ülemat armastati ja austati ühtlasi. Kui A. Irv määrati luurajate komando ülemaks, siis meie eestlased võisime selle üle uhked olla. Irve tasakaalukus ja külmaverelisus lahingutes oli imestamisväärne.

Self Help: Simple but Effective Home Quad Strengthening Exercises

Kui sooviksin kirjeldada A. Irve kangelastegusid, siis peaksin kirjeldama kogu tema luure- ja lahingutegevust. Mis meid seejuures imestama pani, oli asjaolu, et Irvel oli nagu kõrgem käsi kaitsjaks — tema ei saanud isegi kordagi tõsisemalt haavata. Irvel oli kombeks lahingu piirkonnas elada harilikult mitte maa-aluses punkris, vaid palati riidest telgi all. Kord lõi šrapnelli kild telgis Irve ees laual oleva klade ja laua puruks, kuid Irvel polnud viga midagi.

puha polvede armee

Kord Spägli all, kui sakslaste kuulipildujate- püssi- ja kuunarnuki liigeste haigus suurtüki tule all meie polgu üks pataljon ja luurajate komando oli pikali maas, nii et ei julgenud liigutadagi, kõndis aga Irv rahulikult püsti ja otsis traataias kohta, kust meie pääseksime läbi vaenlasele kallale.

Aumärgid, mis A. Irv lahingutes ülesnäidatud vapruse eest sai, oli ta topelt ära teeninud. Prikaz po 9.

puha polvede armee

Selle tagajärjel said teised roodud võimaluse hõivata oma endised positsioonid. Eesti rahvusväeosades[ muuda muuda lähteteksti ] Irv Haapsalus asuvasse 1.

Briti armee harjutas soomukite läbi Eurotunneli liigutamist

Eesti jalaväepolkukus määrati Ülendati 7. Vabastati teenistusest Eesti Vabadussõjas — [ muuda muuda lähteteksti ] Laiarööpmelise soomusrongi nr 1 ohvitserid Vabadussõja alguses rongi kuulipildujavaguni ees.

Eesti Kui siiani on Nõukogude okupatsioonivägede suurust Eesti vabariigi taastamise ajal hinnatud mehele, siis sõjaajaloolane Mati Õun kinnitab, et okupatsiooniväe suurus oli ümmarguselt 34 meest, ei rohkem.

Paremal, teiste keskel, valge müts peas ja binokkel kaelas, soomusrongi ülem kapten Anton Irv detsember Laiarööpmelise soomusrongi nr 1 ülem kapten Anton Irv Aegviidu jaamas oma soomusrongi ees 5.