Hurt harja villane long. LISAMATERJALI MÕISTATUSTE KOHTA - PDF Free Download

Ingerimaa lääneosas puutusid isurid kokku ka vadjalastega. Keelte kahte rühma jaotamise viis on aga eri uurijatel erinev olenevalt rühmitamise aluseks võetud keelelistest joontest. Aasta VJg S.

Ainus Mthnadzor'i viiv rada kaob esimese lume tulekul, ja kuni kevadeni ei ilmu metsa ühtki inimest. Veel praegugi on Mthnadzoris põlislaasi, kus ei ole kunagi keegi käinud.

Puud langevad maha ja kõdunevad, mahalangenud puude asemele kasvavad uued, karud tammuvad ringi, vilistades nagu lamburid; koonud kuu poole, uluvad hundid, metssead songivad kihvadega musta mulda ja koguvad sügisesi tõrusid. Näib, nagu oleks see kõikidest unustatud maanurk säilinud neist päevist, mil inimesi veel ei olnud ja nüüdseks väljasurnud dinosaurus tundis end seal niisama vabalt nagu meie päevil kärugi. Niisugune võis maailm olla noil aegadel, mil moodustusid hiiglapaksud kivisöekihid, kui hurt harja villane long kivistusid ammu hävinud taimed ja roomajad.

Nüüdki on Mthnadzoris tumerohelisi sisalikke, kes pole kunagi inimest näinud ega oska teda karta. Kivile liibunult soojendavad nad end päikesepaistel, ja te võite tundide kaupa vaadata, kuidas ta kõhunahk tuksleb nagu tuiksoon, te võite ta kätte võtta. Mthnad-zori sisalikud ei hurt harja villane long inimese eest.

hurt harja villane long kuidas eemaldada pahkluu poletik

Isegi pikkadel suvepäevadel valgustab päike Mthnad-zori põlismetsi üksnes mõne tunni, nii kõrged on ta mäed. Kaugetel tasandikel jõuab päike vaevalt õhtu poole kalduda, kui Mthnadzori varjud tihenevad, metsa all valitseb juba pilkane pimedus, karud asutavad jahikäigule minema, metssead lähevad joogikohta, tinedalt ulub oma koopa ees hunt, ja ta ulg kajab Mthnadzoris tuhandehäälselt vastu.

Saabub öö, Mthnadzori asukad suunduvad toidu-j ähile. Karud söövad pirne, lahmivad üksteist, uperpallitavad kuivadel lehtedel, aga niipea kui märkavad 7 metssigade lähenemist, poevad peitu. Nad tunnevad kuldi kihvade võimu ega tüki kaklema.

Kui aga mõni nõrgem siga karjast maha jääb, rabab karu ta pehme kaela ühe hoobiga lõhki, ahmab paar lõuatäit ning matab korjuse kuiva risu ja lehtede alla, et lihale lõhn külge tuleks. Aga kui metssead juhtuvad mahajäänud kaaslase hädakisa kuulma.

Kihvad kiiskavad nagu teravaotsalised mõõgad, ja kohmakas karupäts peab enda päästma tamme otsa ronimisega.

hurt harja villane long on haigused liigeste parandi edastatud

Sead korskavad otsekui raevunud hobused, künnavad kihvadega tamme-alust maad, äsavad puutüve. Mthnadzori vana metsavaht nägi kord kevadel metssea luukeret, kellel oli üks kihv kogu ulatuses puutüvesse kinni jäänud, puu-võral aga kössitas surnud karupoeg.

Metsavaht Panin oli samasugune kui metssiga, ametikuue ja nokkmütsiga koletis. Ilmus ootamatult metsa, seisis puuraiduri kõrval ja vaatas, kuidas see kirvega kiirustamisi hurt harja villane long. Või tuli peidikust välja ja möirgas nii, et karudki talveunest ärkasid ja oma koobastes mörisesid.

Õudusest kangestunud puuraiujal kas õnnestus põgeneda või ta tardus paigale, vääneldes Panini piitsahoopide all nagu uss. Panin armastas jahil käia. Ta pidas kuut koera, üks teisest tigedam, ja käis nendega Mthnadzori sügavais tihnikutes küttimas. Kuuvalgetel talveöödel, kui keegi ei söandanud Mthnadzorile liginedagi, ründasid Panini koerad hurt harja villane long karu või jälitasid hirmunud põtra.

Koerte kannul jooksis rõõmust kisendades Panin, öine jaht oli nagu tema jaoks loodud. Päevatõusul võis lumel näha vereniresid, segitalla-tud jälgi, kägistatud hundi laipa, räsitud oksi.

Welcome to Scribd!

Kännul istudes ootas Panin, kuni koerad lihast söönuks saavad. Tapetud loomi ta ei puutunud, ja kui koertele küllalt sai, läks ta koju. Juhtus talle siis keegi teel vastu, varastatud haokimp seljas, ässitas Panin talle koerad kallale, need jälitasid ja kiskusid vaevatud ning verist meest, kuni see kusagil mõne pelgupaiga leidis.

Niisugune oli Panin. Teda kardeti kaugelgi, tema kohta käisid jutud suust suhu. Keegi ei teadnud, mis rahvusest ta on, kust pärit, mis usku. Räägiti, ta olevat endine ohvitser, tapmise eest vangis olnud ja hiljem 8 metsa tulnud. Kusagil Põhjamaa laanes surmanud, ta öise jahi ajal oma naise, õigemini küll lasknud ta koertel lõhki kiskuda. Nõnda räägiti metsavaht Paninist. Avil oli külas hea jahimehe kuulsus.

Suurema osa pere toidusest hankis ta Mthnadzori metsadest. Metsa-lagedal küttis ta faasaneid, nurmel püüsid ja vutte, seadis rebaseraudu üles, ja nii mõnigi kord läks ta laande ning varjas end tundide viisi kivi taga, kuni metssead jooma tulid. Avi sihtis täpselt, tema kuul lõi metssea lihavasse külge suure haava.

plinkplonk.ee | Free Web Proxy

Siga käis uperkuuti, kündis valu pärast kihvadega maad, rebis juuri ja langes siis vingudes maha. Ja kui Avi täpselt teadis, et Paninit Mthnadzoris ei ole, et pole metsavahi ilmumist karta, korjas ta veel kimbu kuivi hagusidki ja peitis öösel kojuviimiseks varjulisse kohta ära.

Ka sel päeval läks ta jahile. Lumel paistsid värsked jäljed. Avi läks mööda jälgi edasi ja kui ta künka tippu jõudis, nägi kaht rebast.

hurt harja villane long kuunarnuki ligamentide purunemise ravi

Rebased jõudsid lasu eest põgeneda. Avi teada oli see halb enne — jaht ei tule õnnelik. Ta käis veel veidi ringi, nägi põdra jälgi, aga põtra ennast ei leidnud. Ja kuna Panin ei pidanud sel päeval metsa tulema ta kuulis, et metsavaht on haigetahtis Avi kas või haokoo koju viia. Oli juba õhtu, kui Avi haokoo kivile pani ja ise kännu otsa istus, et hinge tõmmata. Äkki jooksis ligi jahikoer, nuusutas Avi'd ja kadus, Avil jäi hing kinni.

Ilmus teine koer, kolmas, koerte järel ka Panin. Tuli nagu maa alt välja. Ühe nägu oli kui lõuend, teisel peedipunane. Panin turtsus nagu Mthnadzori karu. Ja kui ta piitsa tõstis, tõmbus Avi küüru, varjas kätega pead. Avile tundus, et Panini käsi kivistus, piits külmus õhtueelsesse jäisesse õhku. Panin tõmbas piitsa tagasi, ja kui Avi pead tõstis, näis talle, et Mthnadzoris lagistab naerda saatan. Ta pidi valima, kas maksta puude varastamise eest kakskümmend rubla trahvi või tappa Mthnadzori karu.

Kui Panin ettepanekut kordas ja jälle kõminal naeris, hambad paljad, jättis Avi haokoo sinnapaika ja läks tuldud teed Mthnadzor'i tagasi. Ükski karu polnud Panini trahvi väärt. Avi vaatas oma tulelukuga püssi ja padrunid üle, pistis vammusehõlmad vöö hurt harja villane long, vajutas mütsi kõvemini pähe. Ta astus lumel niisama kergelt nagu karu kuivadel lehtedel.

Ühe korra vaatas Avi tagasi — polnud näha ei Paninit ega koeri. Suure lumepalli taoline kuu kallas valgust, kuukiired peegeldusid lumekristallides helkivalt vastu. Avi nägi selgesti puutüvesid, tuldud teed, jämedaid mahalangenud puid. Laskunud orgu, kuulis Avi, kuidas jää all suliseb vesi.

Vee sulin tõi meelde keeva katla, kodu, küdeva kolde. Kodus vist juba oodatakse teda. Avi kuulis selja tagant okste raginat.

Ta arvas, et oksad murdusid lume raskuse all. Kui Avi mäkke ronis, tundis ta, kuidas keegi ta kannul käib. Ta vaatas tagasi ja nägi veidi kaugemal mehekõrgust karu, puuoks olal nagu karjusekepp. Avi sihtis, ja kui karu turtsatades puuoksa eemale virutas ning neljakäpukile laskus, lajatas lask. Püssipauk kajas orus vastu, okstelt varises lund.

Uploaded by

Karu möiratas. Läbi püssirohusuitsu nägi Avi, kuidas karu üles hüppas ning püssiraua järele haaras. Mthnadzoris algas inimese ja looma vahel ebavõrdne võitlus. Karu võttis hoogu, et meest maha paisata. Ühe käega kaitses Avi end hoopide eest, püüdes teisega püssirauda karu lõugade vahele pista ja veel korra tulistada. Lund laiali pildudes tõusis karu tagumistele käppadele, vajus maha ja tõusis jälle püsti. Äkki haaras ta püssitoru suhu ja hakkas seda järama.

Avi hoidis kätt püssil, sõrm vajutas iseenesest päästikule, jälle kärgatas lask. Karu möirgas valjemini kui enne, kukkus selili ja veeres alla nagu palk. Jääni jõudnud, tõusis ta püsti ja püüdis üles ronida. Avi tulistas kolmandat korda.

Kuul tungis lumme. Kolmas lask jäi selle püssi viimaseks. Avi ei saanudki teada, miks ta püssis neljandat padrunit ei olnud.

hurt harja villane long tolmu alustamine valu

Karu mõuratas ja hüppas veel korra. Avi tundis raevunud looma kuuma hingust üsna lähedalt, põikas kõrvale, ja kui karu lumes takerdus, pistis komistades ja uuesti tõustes jooksu. Karu jälitas teda. Avi jooksis, hüpates üle palkide, oksad kriipisid nägu nagu teravad küüned, Avi libastus ja ajas enda jälle püsti.

Talle näis, nagu ajaksid teda taga kõik Mthnadzori metsloomad. Mingi oks haakus mütsi külge, müts kukkus maha. Samal hetkel tundis ta ränka lööki selga, karvane käpp haaras küüntega kuklanahast kinni.

hurt harja villane long homoopaatia liigeste ravis

Kostis lask, kuid Avi ei tundnud enam midagi. Panin lagistas naerda nagu saatan, jalg tapetud karul.

Andy tielman - Hurt

Avi elab praegugi.