Uhine valu pohjustab ravi

Nad ei koosne mõistest diskreetsetest representatsioonidest nagu mõtted. Valu vaigistamiseks kasutatavaid ravimeid nimetatakse valuvaigistiteks ehk analgeetikumideks. Ometi on terve mõistus sellise samastuse vastu, samuti paistab, et terve mõistus ei pea valutundmist millegi füüsilise tajumiseks. Töörühm järeldas, et MSPR-ravi ebapiisava toime korral ei ole põhjust kombinee­­rida MSPR-i ja paratsetamooli, vaid mõelda muudele ravimikombinat­siooni­dele­.

Tõendusmaterjal pärineb Ostojic jt väikesest n 80 juhuslikustatud kontrollitud uuringust, milles võrreldi ägeda alaseljavalu või kroonilise alaseljavalu ägenemisega patsientide ravitulemusi ibuprofeeni ja paratsetamooli kombinatsioonravi ning ibuprofeeni monoravi korral.

uhine valu pohjustab ravi

Uuringust selgus, et ehkki kombineeritud ravi rühmas oli valutugevus ühe mõõdiku VAS 0— mm alusel statistiliselt oluliselt väiksem 4. Analüüsi kaasatute arvu uurijad artiklis aga ei esitanud, mistõttu ei saa neile tulemustele väga suure nihke tõenäosuse tõttu kuigivõrd tugineda.

Tõendusmaterjal on väga madala kvaliteediga. Kuigi autorid Ostojic jt soovisid hinnata ka uuritavate kehalise sooritusvõime muutusi, osutus kummastki uuringurühmast analüüsi kaasatutel kehaline sooritusvõime juba uuringu alguses sedavõrd erinevaks, et edasisest uuringurühmadevahelise erinevuse hindamisest loobuti. Kõrvaltoimete osas selles uuringus kombineeritud ja monoravi vahel statistiliselt olulist erinevust ei leitud. Töörühm järeldas, et MSPR-ravi ebapiisava toime korral ei ole põhjust kombinee­­rida MSPR-i ja paratsetamooli, vaid mõelda muudele ravimikombinat­siooni­dele­.

Süstemaatilisi ülevaateid ja metaanalüüse ei leitud ka mittespetsiifilise alaselja­valu korral MSPR-ravi võrdluse kohta MSPR-i ja teistesse kliinilises praktikas alaseljavalu ravis enam kasutatavatesse ravimirühmadesse kuuluvate ravimite kombinatsioonidega.

Järgnevalt kirjeldatud üksikuuringud olid tõendusmaterjalina kas madala või väga madala kvaliteediga. Peamine tulemusnäitaja oli ravi mõju patsientide kehalisele sooritusvõimele: nädala jooksul hinnati RMDQ-skoori keskmise muutuse erinevusi uuringurühmade vahel. Hodgkini lümfoom Mis on Hodgkini lümfoom?

Hodgkini lümfoom on kasvaja, mille korral suurenevad esmalt lümfisõled ebanormaalsete lümfirakkude kogunemise tagajärjel, hilisemas staadiumis levib haigus ka lümfisõlmedest väljapoole. See haigus esineb sagedamini varajastes 20ndates ja üle aastastel inimestel. Haigus on saanud nime inglise arsti Thomas Hodgkini järgi, kes kirjeldas esmakordselt haigust aastal. Hodgkini lümfoomi on uuritud rohkem kui teisi lümfoomitüüpe.

uhine valu pohjustab ravi

Kuidas Hodgkini lümfoom tekib? Hodgkini lümfoom algab tavaliselt lümfisõlmedest.

Koeproovist saadav informatsioon on väga oluline lümfoomi diagnoosimise ja ravi seisukohalt. Lümfisõlmede süsteemis lümfisüsteemis esineb kaks lümfoomi tüüpi mitte-Hodgkini lümfoom Hodgkini lümfoom Mitte-Hodgkini lümfoom Mitte-Hodgkini lümfoom NHL ei ole omaette haigus, vaid rühm erinevaid lümfaatilisi kasvajaid, kuhu kuuluvad erinevad lümfoomi vormid. Kuigi NHL-i eri vormidel on mõned ühised jooned, erinevad haigused üksteisest selle poolest, millised näevad rakud välja mikroskoobiga vaadelduna, kuidas vähirakk kasvab ja kuidas kasvaja mõjutab organismi. Mitte-Hodgkini lümfoomid jagatakse kaheks peamiseks vormiks: B-rakulised lümfoomid arenevad ebanormaalsetest B-lümfirakkudest T-rakulised lümfoomid arenevad ebanormaalsetest T-lümfirakkudest. Ravi eesmärgiks on haiguse kontrolli all hoidmine võimalikult pika ajaperioodi vältel.

Kuna keha kõik lümfiorganid on omavahel ühenduses, saavad ebanormaalsed lümfirakud liikuda mööda lümfisooni. Hodgkini lümfoom levib seetõttu keha teistesse lümfisõlmedesse. Hodgkini lümfoom võib levida ka teistesse piirkondadesse ja teistesse elunditesse väljaspool lümfisüsteemi. Erinevalt teistest lümfoomidest levib Hodgkini lümfoom ühest lümfisõlmede piirkonnast teise. Enamikul Hodgkini lümfoomi patsientidel esineb ebanormaalseid rakke, mida nimetatakse Reed-Sternbergi rakkudeks.

Ainult nende rakkude olemasolu ei tähenda veel, et inimesel on Hodgkini lümfoom. Diagnoosi kinnitamiseks on vaja Reed-Sternbergi rakke sisaldava lümfisõlme lähiümbrusest leida ka teisi Hodgkini tõvele tüüpilisi rakke ja omadusi.

Mis põhjustab Hodgkini lümfoomi? Riskitegurid Täpseid põhjuseid ei teata. Sageli ei oska arstid seletada, miks ühel inimesel tekib Hodgkini lümfoom ja teisel mitte.

Mitte-Hodgkini lümfoom

Teatakse, et lümfoom ei teki juhuslikult ja et Hodgkini lümfoom ei ole nakkav. Teadlased on leidnud mitmeid võimalikke Hodgkini lümfoomi teket soodustavaid riskitegureid.

Inimestel, kes on põdenud sageli teatud viirusinfektsioone, võib tekkida Hodgkini lümfoom. Mõne uurimuse andmetel esineb Hodgkini lümfoomi mingil määral enam isikutel, kelle suguvõsas esineb lümfoomi, kuid see risk on väga väike.

Tähtis on aru saada, et isegi siis, kui teil on mõni nimetatud riskiteguritest, ei tähenda see veel, et haigestute Hodgkini lümfoomi.

Valu – Vikipeedia

Enamikul nende riskiteguritega inimestel ei teki seda haigust mitte kunagi. Mõne diagnoositud haigusjuhu puhul riskifaktoreid ei leita. Kui levinud on Hodgkini lümfoom? Hodgkini lümfoom ei ole väga levinud vähk.

Lümfoomi sümptomid ja diagnoosimine

Aastal avastati Eestis 33 uut juhtumit. Hodkini lümfoomi ravi? Tajuteooriate järgi tajutakse valu tundes kehaosa füüsilist seisundit. Tegu oleks somatosensoorse tajuga, mis sarnaneb kompimise või propriotseptsiooni modaalsusega.

Selleks seisundiks peetakse enamasti koekahjustust või seisundit, mis võib viia koekahjustuseni. Võimalik on pidada tajuobjektiks ka notsitseptorite aktiveerumist. Kui jutt on valu asukohast, siis peetakse tavaliselt silmas selle tajuobjekti tegeliku või võimaliku koekahjustuse asukohta. Varem ei peetud valusid tajulisteks, vaid aistinguteks või elamusteks, mida usaldatavalt põhjustab tegelik või potentsiaalne vigastus.

Neid peeti hoiatussignaalideks, millel pole välismaailma tajumise tavaliste viisidega palju ühist. Kuigi tänapäeval on meelteandmete kontseptsioonist suuresti loobutud, pooldavad tajuteooriate vastased tänapäeval valu "aistingu- või kvaaliteooriat", mille järgi valu pole küll mitte fenomeniline objekt, küll aga elamuse fenomeniline kvaliteet või siis elamus, millel on teatud kvaalid.

Suurem jagu meelteandmete teooria kohta öeldut kehtib ka kvaaliteooria kohta. Earl Conee järgi me nimetame valuks nii valuseisundit kui ka valukvaale. Sellepärast valu ei saa olla tajumus. Kui valu samastada valu põhjusega, näiteks koekahjustusega, nagu NewtonStephens ja Graham ning Hill ja siis on seda raskust väga raske ületada.

uhine valu pohjustab ravi

Armstrong, Pitcher ja enamik teisi tajuteooriate pooldajaid samastavad valu valuelamuse või -aistinguga, mida nad peavad tajuaktina kaasatuks koekahjustuse tajumisse. Nägemistajust erineb selline taju spontaanse huvi suunatuse ja mõistelise samastamise objekti poolest valuks nimetatakse elamust; kui aga räägitakse valu asukohast, siis enamiku tajuteooriate pooldajate arvates peetakse siiski silmas tajuobjekti asukohta ; nägemistaju puhul on nii tajuline kui ka mõisteline fookus tajuobjektil; mõnikord suuname tähelepanu ka elamusele, tavaliselt siis, kui on kahtlus selles, mida me näeme.

Valude korrigeerimatus taandub sellele, et elamused on korrigeerimatud. Valud on privaatsed sellepärast, et elamus peab olema kellegi vaimuseisund, nii et nende privaatsus taandub elamuste privaatsusele. Sama lugu on subjektiivsusega.

uhine valu pohjustab ravi

Nii et kui privaatsuse, subjektiivsuse ja korrigeerimatusega on probleeme kuidas need täiesti füüsilises maailmas võimalikud onsiis need on üldised probleemid, mitte spetsiifiliselt valu ja kehaliste aistingute probleemid.

Tajuteooriate pooldajad ütlevad tavaliselt, et terve mõistusega ei õnnestu selles asjas täit kooskõla saavutada, küll aga ligilähedast.

uhine valu pohjustab ravi

Põhiidee on selles, et valuteatega omistatakse endale teatud laadi elamus, millel on intentsionaalne sisuArmstrong, Pitcher. Elamustele intentsionaalse sisu omistamine tajuteoorias on vajalik selleks, et seletada, kuidas need informeerivad oma omanikku tema vahetust vaimuvälisest ümbrusest. Nii et siis valuelamused on ka representatsioonidnagu teisedki tajuelamused.

Nad representeerivad koekahjustust teatud kehapiirkonnas.

uhine valu pohjustab ravi

Valu asukoht on siis representeeritava koekahjustuse asukoht. Valuteatega omistatakse endale elamus, mille intentsionaalne sisu on, et teataja teatud kehapiirkond on teatud laadi seisundis.

India's Smartphone Revolution - Ravi Agrawal - Talks at Google

Rääkimisviis moonutab teate sisu tehes selle ähmaseks ja segasekspaigutades valu enese kehaosasse, kuigi valu tegelikult on vaimus. Et valul on intentsionaalne sisu, võib valu olla ka vale, st valesti representeerida vastaval kehaosal ei pruugi midagi viga olla. Omistusi on siin kaks: elamuse omistamine ja koekahjustuse omistamine. Valuteade omistab ainult esimese; koekahjustuse omistab valu ise. Sellepärast ei tekitagi valuteade mulle sidumust koekahjustuse kohta.

Alaseljavaluga patsiendil mittesteroidse põletikuvastase ravimi toime puudumisel vahetage ravimirühma: alustage ravi nõrga opioidiga koos paratsetamooliga või ilma. Tugev soovitus, väga madal tõendatuse aste 14 Alaseljavaluga patsiendil mittesteroidse põletikuvastase ravimi ebapiisava toime korral lisage nõrk opioid koos paratsetamooliga või ilma. Tugev soovitus, väga madal tõendatuse aste 15 Kui alaseljavaluga patsiendile on mittesteroidne põletikuvastane ravim vastunäidustatud, kasutage nõrka opioidi koos paratseta­­mooliga või ilma.

Illusoorsed ja hallutsinatoorsed valud on ehtsad valud. Niisugune Armstrongilt ja Pitcherilt pärinev valu asukoha käsitus on olnud väga mõjukas; arusaam, et valu asukoht on valuga representeeritud koekahjustuse intentsionaalne asukoht, paistab praegu olevat valdav. Kui kogu vaimuvälise reaalsuse kaudset taju vahendab meelteandmete otsene taju ning meelteandmed on vaimuväliste objektidega teatud süstemaatilistes suhetes, mistõttu nad on kontingentselt neid representeerima hakanud, siis on täiesti võimalik ka valu meelteandmeid representeerivateks pidada, st otsene teadlikkus valu meeleandmetest võiks konstitueerida nende koekahjustuste kaudse taju, mis neid meelteandmeid tavaliselt süstemaatiliselt põhjustavad.

Kaudse realismi pooldajad pole seda teed läinud tõenäoliselt sellepärast, et terve mõistus ei toeta valu tajuteooriat. Nad saavad öelda, et me oleme otseselt ja vahetult teadlikud valust kui mentaalsest objektist või kvaliteedist, sõltumata sellest, kas valu representeerib või signaliseerib koekahjustust.

Valu mõiste käib nende järgi otseselt elamuse või elamuse sisemise otsese objekt kohta, ja see on terve mõistusega piisavalt kooskõlas. Nad on käinud oma kaebustega enamasti mitme eriarsti juures, neid on sageli põhjalikult uuritud ja füüsilist põhjust valule ei ole leitud. Minu vastuvõttudel räägivad patsiendid, kuidas arstid ei võta neid tõsiselt, öeldakse, et sul ei saa nii tugev valu olla, sa näed hea välja ja selleks ei ole põhjust, kõik uuringud on korras.

Asi ei ole selles, et arstid ei hooli, nad lihtsalt ei ole kursis uusimate uuringute ja arusaamadega valust või neil ei ole aega süvenemiseks.

Navigeerimismenüü

Selle on välja selgitanud uusimad aju-uuringumeetodid, mis võimaldavad valu objektiivselt mõõta. Funktsionaalsete magnetpildistustega suudetakse tuvastada millimeetri täpsusega valutunnetuses osalevad ajupiirkonnad ja mõõta nende talitlust. Aktiveeritud ajupiirkondade ulatus on kooskõlas tajutud valu tugevusega. See tähendab, et mida tugevamat valu inimene kirjeldab, seda ulatuslikumad piirkonnad on aktiivsed. Valu tajutakse ajus, eeskätt ajukoores. Kui valu kauaks püsima jääb, võib valusümptom areneda omaette haiguseks.

Kuigi algne koevigastus on paranenud, võib inimene endiselt tunda närvivalu, sest aju tõlgendab närvidelt saabuvaid impulsse ekslikult valuks. Sellise valu puhul ei aita seljaopreatsioon, tavaline põletikuvastane ravim ega ravivõimlemine.

See valu on kesknärvisüsteemi ja aju toodang. Samamoodi tunneb fantoomvalu näiteks amputeeritud jalaga inimene, ta võib tunda, et varbad valutavad, kuigi varbaid enam ei ole. Aju moodustab minevikuga seotud mälujälgi, asendab neid uue ja väljamõeldud või mujalt ülevõetud teabega ning pakub meile mineviku kohta mälupildi, millel ei pruugi tegelikkusega üldse midagi ühist olla.