Liigeste haiguste kood.

Organismi struktuurid s-koodid — need on keha anatoomilised osad, elundid, jäsemed või nende osad näiteks silmad, sõrmed jm. Tasakaalupunkt ehk millisest punktist alates on inimese funktsioneerimisvõimes nii suured raskused, et tegu on puudega või tekib õigus teatud teenuste kasutamiseks näiteks rehabilitatsiooniteenusteks , on riigisisene küsimus ja selle kirjeldamiseks koostatakse asjaomased metoodikad. See eeldab spetsialistide koolitamist, RFK käsitlemist nii eriala- kui ka täienduskoolitusel. Jaod koosnevad peatükkidest, peatükid kategooriatest ehk koodidest. Funktsioneerimisvõime võib ühe ja sama inimese puhul ajas muutuda, isegi kui diagnoos ei muutu nt progresseeruva haiguse diagnoos ei muutu, kuid inimese funktsioneerimisvõime võib olulisel määral ja kiiresti muutuda. Nimetatud asjaolud on paigutatud RFK maatriksile ja ühendatud omavahel nooltega.

Funktsioneerimisvõime langust ennetavaid või nendega toimetulekut toetavad teenuseid osutatakse nii sotsiaal- tervishoiu- tööhõive- rehabilitatsiooni- jm valdkondades; neid osutavad riik, omavalitsused ja MTÜd. Dokumenteerides funktsioneerimisvõimega seotud infot RFK abil, hõlbustame oluliselt andmete analüüsimist, vahetamist ja võrdlemist eri valdkondade vahel ning poliitikate kujundamise aluseks olevat statistika kogumist.

Selleks, et inimesel tuvastataks RFK kohaselt puue, peab tal olema kõrvalekaldeid organismi struktuurides st keha osadesorganismi funktsioonides ehk elundsüsteemide füsioloogilises talitlusesmille tõttu on takistatud tema tegutsemine ja osalemine ühiskonnas nt suhtlemine, enese eest hoolitsemine, õppimine, töötamine jm.

Tasakaalupunkt ehk millisest punktist alates on inimese funktsioneerimisvõimes nii suured raskused, et tegu on puudega või tekib õigus teatud teenuste kasutamiseks näiteks rehabilitatsiooniteenustekson riigisisene küsimus ja selle kirjeldamiseks koostatakse asjaomased metoodikad. Millest RFK koosneb? Klassifikatsioon tähendab, et kõik selle osad on hierarhiliselt organiseeritud — põhimõttel üldiselt spetsiifilisele.

Teave on paigutatud kindla korra järgi ja tähistatud tähtede ja numbritega: RFKs on s- b- d- ja e-koodid. RFK ülesehitus 1. Jaod koosnevad peatükkidest, peatükid kategooriatest ehk koodidest.

Peatükid ja kategooriad koodid sisaldavad täpseid definitsioone mida mingi kood tähendab. Mida pikem kood, seda spetsiifilisem ja täpsem info.

RFK kasutamisel piisab 9—18 koodist, et juhtumit kirjeldada; enamasti piisab 2-tasandilisest täpsusest kolmenumbriline kood. Kõiki klassifikatsiooni osi s- b- d- ja e-koodid hinnatakse kvantitatiivselt sama üldskaala 0—4 alusel.

  • Каждой единице информации присваивался уровень секретности, и, в зависимости от этого уровня, она использовалась правительственными чиновниками по профилю их деятельности.
  •  Ассоциативный ряд? - по-прежнему недоумевал Дэвид.

Kasutada saab ka punkte 8 ja 9. Skaalal tähendab 0, et probleemi ei ole probleem puudub või on tühine, Selleks, et RFK kood oleks täielik, kuulub selle juurde ka määraja ehk number, mis väljendab probleemi ulatust, olemust või raskusastet.

Määrajad on tähistatud ühe, kahe või enama numbriga peale punkti. Keskkonnategurite e-koodide puhul saab dokumenteerida nii takistavaid kui ka hõlbustavaid tegureid. Hindamisel tuginetakse hetkeolukorrale momentvõte, kuidas praegu olukord onkuid protsessi kulgemise või muutumise kirjeldamiseks on võimalik hinnata samu valdkondi teatud ajaperioodi tagant.

See võimaldab hinnata näiteks teatud sekkumiste tulemuslikkust. Vaatame näiteks klassifikatsiooni 5.

liigeste haiguste kood

Kategooriad on paigutatud hierarhiliselt. Inimese olukorra kirjeldamiseks tuleb spetsialistil valida sobivad kategooriad ja info dokumenteerida, kasutades vajalikku koodi ja probleemi raskusastet väljendavat määrajat.

Miks kasutada RFKd? Praegu kasutatakse inimese olukorra dokumenteerimiseks sageli kvalitatiivset hinnangut. Enamasti on need kirjeldavad hinnangud, mis puudutavad inimese tegevuspiiranguid, toimetulekut eri eluvaldkondadega, suhetega jm — see on kirjeldav tekst selle kohta, mis inimesega juhtus, millega inimene tuleb toime, millega on tal raskusi, milline on teda ümbritsev keskkond jne.

Kirjeldava hinnanguga puutuvad kokku peale kliendi ja teenuse osutaja ka teenuse rahastajad. Mõni olukord on delikaatne ja peaks jääma ainult teenuse osutaja ja teenuse saaja vahele ega puutu rahastajasse. Teenuse rahastaja huvi on jälgida vaid teatud võtmenäitajate muutusi pärast sekkumisi.

  • Tserebraalparalüüs – Vikipeedia
  • Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime klassifikatsioon | Tervise Arengu Instituut
  • RFKd tutvustatakse sotsiaal- või tervisevaldkonnaga seotud erialadel ülikoolis, näiteks taastusarstidele, füsioterapeutidele, tegevusterapeutidele ja sotsiaaltöötajatele.
  • Seega on enneaegsus ja väike sünnikaal tserebraalparalüüsi tekkel olulised riskitegurid.

Näide visuaalsest profiilist, mis on kujundatud töövõime hindamise ekspertiisi alusel, kus RFK koodid on juba kasutusel. Probleemi raskusaste on väljendatud töövõime valdkonna piirangu alusel. Kui inimene tuleb näiteks kolme aasta pärast töövõime kordushindamisele, on võimalik jälgida, millised muutused on tema funktsioneerimisvõimes toimunud. Kordushindamine annab infot ka inimesele vahepeal osutatud teenuste tulemuslikkuse ja mõju kohta.

Miks on RFKd vaja? RFK on terviklik: inimese terviseolukorra kõrval peetakse samavõrd oluliseks ka teisi toimetulekut mõjutavaid asjaolusid eeskätt tegutsemist ja osalust ühiskonnaelus ning tema keskkonnaga seotud tegureid. See tähendab, et ka meetmeid inimese toetamiseks saab plaanida terviklikult. Kindlate definitsioonide kasutamisega on loodud eeldus eri valdkondades ja erialadel töötavatele spetsialistele üksteise paremaks mõistmiseks.

Ühise keele kasutamine tähendab, et eri asjaosalised ei pea inimese olukorda üha uuesti üle hindama; samas muudab RFK kasutamine rehabilitatsioonitöös selle hästi jälgitavaks alghinnang, seatud eesmärk, vahehindamine, lõpphindamine. RFK kasutamine võimaldab struktureerida teenuse osutamise protsessi, dokumenteerida infot, koostamata pikki kirjeldusi.

Kvalitatiivse info analüüsimine on ajamahukas. RFK kui info kodeerimise süsteem teeb andmete vahetamise ja analüüsimise eri süsteemide vahel oluliselt hõlpsamaks, see on riigi teenuste ja strateegiate kujundamisel oluline. RFK rakendamisega seotud raskused 1.

liigeste haiguste kood

Peamine on, et info kodeerimine ei muutuks n-ö asjaks iseeneses. See tähendab, et inimene ei tohi koodidesse ära kaduda! Inimese jaoks ei ole koodid olulised, tema jaoks on endiselt oluline teenuse sisu. Kasutades info dokumenteerimiseks RFKd, peame mõtlema, kuidas esitada hinnang inimesele arusaadaval viisil. RFK tõlge on kohmakas, vajab ajakohastamist ning keeletoimetamist. WHO on vahepealsetel aastatel teinud klassifikatsiooni palju uuendusi ja parandusi, mida ei ole kajastatud eestikeelses tõlkes.

Peame jätkama tööd, et saada hea ja keeleliselt laitmatu versioon. RFK kasutamiseks on spetsialistidele kindlasti vaja toetavat infosüsteemi, mis võimaldaks hõlpsasti valida välja koodid ja määrajad ning tööd dokumenteerida. Need infosüsteemid, kus RFKd kasutatakse, peavad olema liidestatud, et võimaldada info koondamist ühe kliendi kohta.

RFK on väga mahukas ja praegu ei ole piisavalt oskusi, praktikaid ega kogemusi selle kasutamiseks igapäevatöös. See eeldab spetsialistide koolitamist, RFK käsitlemist nii eriala- kui ka täienduskoolitusel.

Need on tõenduspõhised põhjaliku arendustöö käigus koostatud küsimustikud kasutamiseks näiteks rehabilitatsioonis või tööalases rehabilitatsioonis, inimese keskkonna hindamisel või konkreetse terviseolukorra puhul. Nendes lühihindamisvormides liigeste haiguste kood defineeritud, mida just selle terviseolukorra puhul on kõige olulisem hinnata.

Mis tähendab, et klassifikatsioonist on välja nopitud just need kategooriad s- b- d- ja e-koodidmida on oluline hinnata konkreetse diagnoosi puhul, et inimese funktsioneerimisvõimet mõista. Sellised diagnoosipõhised hindamisvormid on olemas näiteks skisofreenia, alaseljavalu, depressiooni, reumatoidartriidi jmt puhuks. WHO töötas välja ka metoodika tervikliku rehabilitatsioonitsükli elluviimiseks ja dokumendivormid rehabilitatsioonitsükli eri etappides kogutud info dokumenteerimiseks.

Eesmärk on lihtsustada RFK kasutamist rehabilitatsioonis. Eestis on RFK teemal viidud ellu erisuguseid arendusprojekte. Klassifikatsiooniga on rohkem kokku puutunud füsioteraapia eriala spetsialistid, alates Sel sügisel alustab töötukassa koos ekspertarstide, juhtumikorraldajate ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutajatega arendusprojekti, mille eesmärk on siduda kliendi töövõime hindamisel tuvastatud ja RFK alusel kodeeritud piirangud tööalase rehabilitatsiooniga.

Nii saame rohkem infot RFK praktilise kasutamisega seotud küsimustest ja kitsaskohtadest. Suur pilt ja väike pilt Selliseid sotsiaal- tervise- ja töövaldkonna teenuseid, kus dokumenteeritakse inimese toimetulekuga seotud infot, on palju.

Inimesed võivad kasutada korraga mitut teenust ja liikuda ka teenuste vahel.

Tserebraalparalüüs

Probleem on selles, et andmete vahetamine eri teenuste vahel on piiratud, sest need andmed ei ole dokumenteeritud ühtsetel alustel, need ei pruugi olla arusaadavad ja võrreldavad. Seetõttu hindavad eri teenuseosutajad inimest ja tema vajadusi korduvalt. Nii on teenuste rahastajate nt riigi ja omavalitsuste valdusesse kogunenud väga suur hulk infot inimeste funktsioneerimise kohta, mida tegelikult ei kasutata, sest kvalitatiivse ehk kirjeldava info analüüsimine on ajamahukas ja võimalik väikeste valimite puhul.

Info kodeerimine RFK abil muudab kvalitatiivse ehk kirjeldava info kvantitatiivseks ehk statistiliselt töödeldavaks ning see võimaldab hõlpsasti analüüsida näiteks funktsioneerimisvõime languse põhjuseid, sekkumiste tulemuslikkust ning kujundada selle info alusel uusi teenuseid.

liigeste haiguste kood

Kas meil on nii rikas riik, et võime lubada raiskamist? Mina nii ei arva. Ma arvan, et iga inimese olukord on ainulaadne, seda tuleb mõista ja pakkuda süsteemset ning tõenduspõhist abi.

Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime klassifikatsioon

Kõige tavalisem on liigeste haiguste kood RHK kood G Sümptomid avalduvad põhjalikumal uurimisel, mil ilmneb kehapoolte erinev lihastoonus. Kerge tserebraalparalüüsiga inimene võib ise kõndida, joosta ja hüpata ning vabalt liikuda.

Mõõduka ehk III astme PCI puhul võib inimene küll iseseisvalt liikuda, kuid vajab selleks abivahendeid tallatugesidortopeedilisi jalanõusidrandmetuge. Raske ehk IV astme PCI korral ei pruugi inimene olla võimeline iseseisvalt liikuma, vaid peab kasutama ratastooli, mille juhtimisel võib vajada abi. Raske vormi korral on inimene sageli sunnitud suurema osas ajast veetma lamades. Tserebraalparalüüsi diagnoosimises mängivad olulist rolli nii ema kui ka lapse tervislik seisund.

Diagnostikas võetakse arvesse ema tervis, raseduse ja sünnituse kulg, ema kroonilised haigused ja infektsioonid.

Samuti on tähtis arvestada lapse seisundit sünnil ja pere anamneesi. Tserebraalparalüüsi diagnoos koostatakse kliinilise leiu põhjal. Diagnoosimise vältel on tähtis välistada progresseeruvad keskknärvisüsteemi patoloogiad.

Diagnoosimisel kasutatakse kuni aastaste laste jälgimise juhendit. Diagnoosimist juhib neuroloog, kes kasutab geneetilisi, immunoloogilisi, mikrobioloogilisi uuringuid.